On juba h2mar. Ilm on sygiseselt sombune ning tuul yritab esimesi kollatund lehti akna taga sirguva puu ladvast 2ra rebida. George vaatab tuules 66tsuvat puud kuid ta m6tted on hoopis kaugemal puust ja aastaaegadest. George'i m6tted paiskavad segi l2henevad jooksusammud koridorist.
"George! George, keegi on meie burgerid ara varastanud," hyyatab Jane ahmides uksepakul 6hku. George juurdleb veidi olukorra t6siduse yle ning kysib: "Oled sa kindel et j2tsid nad sinna ennist?"
"Kindel"
"No siis on asi t6sine! Tuleb piirid kinni panna."
George hakkab viivitamatult valima telefonil numbreid. Pikad kettat6mbed ei j2ta kahtulust millisesse osakonda ta helistab.
* * *
"Sir, teretulemest sir. Palun astuge siia k6rvale. Sir, tehke palun suu lahti! See v6ib tunduda ebamugavana..."
Pagana p2ralt, see oli v2gagi ebamugav, kui sulle n2pud kurku pannakse, olgugi et sul on t6end et sa oled oma eine seaduslikult saanud, aga juhusilk turvakontroll v6tab keskmiselt iga 7-da siseneja vahele ja teeb p6haliku l2bivaatuse.
Tekib kohe tahtmine burgeripatrullil n2pud 2ra hammustada, kuid sellega halvendaks ainult oma hammaste olukorda, sest patrulli standardvarustuses on kevlarist kindad mis on titaanr6ngastega tugvendatud ning hammastele on nad t2iesti l2bimatud.
"Nii, sibul - olemas. Porgand! porgandit pole deklareeritud! Kuidas see siia sai, kust te te selle saite? Kas keegi andis teile? Kes???"
* * *
"Sir, palun liikuge edasi, kiiremini!"
Naljakas, juba teist tundi j2rekorras seisnule 6elda kiiresti, see k6lab pigem huumori valdkonda kuuluvana. Ja ausalt eriti ei t6mba ka sinna karuselli peale. Nyydsest on Burgerimaale sisenemise v2ravas uus tehnika, mis v6imaldab maotyhjenduse v2hem kui 6 minutiga. Tulnukas seotakse jalgadest suure ratta kylge mis kogub kiirust.... keegi pole kauem kui 6 minutit veel vastu pidanud. Keskt6mbekiirendus toob esimesed seedimata palud vastu kurgunibu mis vallandab okserefleksi ning puhastus ongi tehtud. Edasi v6ib minna, paljajalu loomulikult, et ei oleks v6imalik midagi sokkide ja kingade sisse peita. K6igile on kohustuslik selle l2bimine 2 korda. Keegi ei m2leta selle tsirkuse algatamise p6hjuseid enam. Kui systeem on piisavalt suureks paisunud siis pole enam tegelikud p6hjused olulised, sest systeem muutub j2igaks, paratamatuks, Systeemiks. V6imetus kogu Systeemi olemust m6ttesse haarata, teda liigitada, ratsionaliseerida tema suuruse t6ttu j2tab ainult v6imaluse tema yksikuid omadusi valikuliselt esile t6sta ning neid vastavalt olukorrale kiita v6i laita. Sellises situatsioonis on Systeem valitseja - paindumatu, karm, isegi 6iglane? Igalyhel on tema oma Systeemid, mis teda juhivad ja piiravad ning siis kaovad kui saabub t2ielik arusaamine Systeemist. Loodame, et need kes meie hulgast on v2lja valitud meid juhtima on piiratud suuremate Systeemidega kui meie ise...
Palun tule koju tagasi, enne kui täiesti lolliks lähed.
ReplyDeleteSellised lahedad mõtted tulevad pähe USA imigratsiooni järjekorras peale 11 tunnist lendu. Minu jaoks on täiesti arusaamatu nende maailma politseinikute paaniline hirm oma turvalisuse üle, mis on viinud totaalse nõmetsemiseni. See, et ma Atlantas oma järgmise lennuki peale jõudsin oli tänu mu väledatele jalgadele millede kasutamisega liikuva lindi kõrval ma edestasin umbes 150-t tonti, keda oleks 15es paralleelses järjekorras igaühte vähemalt 1 minut kinni hoitud, mis oleks tähendanuks minu hilinemist u. 10 minutit lennukile. Lolliks on NEMAD juba läinud oma reeglitega ja läheb lõpuks igaüks, kes hakkab neid reegleid järgima (selle lause eest ei saa ma kunagi USA kodanikuks - väga hea, sest kes tahaks olla riigi kodanik kus kiirsöögiputkasid peetakse restoranideks, Detroidi vanarauahunnikuid autodeks ning helepruuni vett kohviks).
ReplyDeletemis filmi sa ometigi lennukis enne sinna järjekorda asumist vaatasid???
ReplyDeletefilm oli The Blind Side, aga see pole t2htis, sest j22n oma arvamuse juurde, et see riik on seadustega yle reguleeritud. Mina seevastu usun yksikisiku potentsiaali ja ei mahu p2he see et iga asja jaoks on reegel ning kaine m6istusega pole midagi muud teha kui valida dr pepperi v6i kokakoola v6i kinofilmide vahel. Mitte et mulle USA ei meeldiks - geograafiliselt on seal k6ik olemas ja elanikud on kah servast serva totaalsest l6ngusest Pill Keitsini - aga kuidagi ebanormaalne tunne on kui seal riigis viibida. Ylepaisutatud tervitused v66rastelt, pidev ohutuse soovimine, seadusesilma pidev j2relvalve, jne. Aga eks oma m2tta otsast paistavadki asjad teistmoodi. Ytleme lihtsamalt, mulle meeldib Eesti. Ise tead mis jama kokku keerad... ja siis ise lahendad, pole mingit nuttu ja hala kuskil televiisoris v6i ei tea kus :)
ReplyDeleteAga hea film oli, v2ga sydamlik. Sandra Bullock oli peaosas ;)
Sinus on Orwellikust :)
ReplyDelete